Juhtkiri | Mugavustsoonist masskabistamiseni?

Euroopa Komisjon kavatseb väidetavalt loobuda põhimõttest, et varjupaigataotlejaga peab tegelema see liikmesriik, kuhu varjupaigataotleja kõigepealt saabus. Komisjoni meelest on need reeglid vananenud ja ebaõiglased ning seavad liigse surve alla Euroopa Liidu lõunapoolsemad riigid, peamiselt Kreeka ja Itaalia, kes praegu sadade tuhandete põgenikega silmitsi seisavad. Muudatus võib avada ukse varjupaigataotlejate ümberpaigutamiseks liikmesriikide vahel kvootide alusel, võttes aluseks riikide rahvaarvu ja SKTd.

Eesti siseministeerium teatas, et ta ei poolda muudatust, kuid on valmis „väiksemaid probleeme ja muudatusi“ üle vaatama ja hindama. Ametnike ümarast ja ettevaatlikust sõnastusest võib aru saada: näevad ju paljud riigid pagulaskvootides rünnakut riiklikule suveräänsusele, samuti ei saa Euroopa Liidus sugugi rääkida ühtsest seisukohast pagulaspoliitikas. Masskabistamine Kölnis on sundinud isegi muidu külalislahket ja poliitkorrektset Saksa eliiti oma seisukohti revideerima, rääkimata riikidest, kes on passikontrolli taastades ja piirile tõkkeid-tarasid püstitades muutnud küsitavaks Euroopa alusväärtuseks peetava vaba liikumise põhimõttegi.