Juhtkiri | Jutt veereb, aga otsustada ei julge
Läinud nädala arvatavasti vaadatuimas uudistesaates demonstreeris Jüri Ratas, et peaministril on komme rääkida palju, kuid öelda vähe. Valitsusjuhilt eelkõige kindlameelsuse ja mõtteselguse nõudjad võisid taaskord pettuda nädalavahetusel, kui ajalehele Põhjarannik antud intervjuus tõdes peaminister, et sisekaitseakadeemiat polnudki plaanis Tallinnast Narva viia. Neile, kes valitsuse hiljutisi ponnistusi ühe kõrgkooli teisaldamise ümber veel hästi mäletavad, mõjub Jüri Ratase jutt, et „koalitsiooniläbirääkimiste laual ei ole kunagi olnud, et 100 protsenti viiakse sisekaitseakadeemia Tallinnast, Väike-Maarjast ja Paikuselt Narva“ kui piinlik häma.
Ent valitsusjuhi jutt ei peaks alatasa sihitult veerema, kui valitsus suudaks avalikult väljakäidud otsustele kindlaks jääda. Paraku on see pigem erand, nagu oleme näinud alates sisekaitseakadeemia Narva viimisest kuni limonaadimaksu määrade paikaloksutamiseni välja. Automaksu kehtestamise ideed on lühikese aja jooksul maetud suisa kaks korda. Näib, et valitsuse suurimaks probleemiks pole sugugi ideede puudus, mis viis eelmise koalitsiooni hukule, vaid hirm, et nende rakendumisel keegi pahandab. Et koduerakonnas toimuva suhtes on Jüri Ratas selgete hinnangute andmisel aga veelgi kitsim, kõneleb, kui visalt kulgeb enese kehtestamine Keskerakonna juhina.