Toomas Alatalu | Putin juba mõtleb tehtu üle järele

Putini viimaste nädalate esinemistes on kõlanud mitu väidet ja heietust, mis kinnitavad, et Putin peab iseendaga võimu päevil tehtu üle aru. Pole ka ime, sest seni heledates värvides ja vaid võitudena esitatu on järsku selgelt tumedad toonid omandanud ning Venemaa välispoliitika mõjub väsinuna. Võimuritruu propagandamasin ponnistab nagu saab, ent USA kongress küpsetas Kremlile viimase kolme aasta eest (rahvusvahelise õiguskorra rikkumine Krimmis ja Ida-Ukrainas ning häkkimine USA valimiskampaaniasse) koogi missuguse – Venemaa paturegister ühendati Iraani ja Põhja-Korea omaga. Pealegi kasutati kirsi lisamisel nippi, mis viib miinimumini Berliini, Pariisi, Haagi senised – Euroopa Liidu teisi liikmeid eiranud – sahkerdamised Moskvaga. Lääne ühisrinne on suurem kui kunagi varem. Kujunenud olukorra tõsidust näitas kenasti Savonlinnas kõlanud Rossia24 ajakirjaniku appiruttav küsimus Putinile – kas ta on valmis kujunenud olukorras helistama Trumpile?

Putinit painavatest probleemidest sai maailm aimu tema kohtumisel Venemaa andekate lastega noortekeskuses Sirius 21. juulil. Neiu Alissa esitatud küsimusele, mis on Venemaa presidenti elus kõige rohkem mõjutanud, vastas Putin pärast mõttepausi, et „NSV Liidu kokkuvarisemine.“ Esimest korda tunnistas Putin sama 24. aprillil 2005. aastal oma kõnes Venemaa parlamendi mõlemale kojale, kus ta hindas „Nõukogude Liidu lagunemist XX sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks.“ Ütlus äratas tähelepanu just seetõttu, et Putin oli toona tõusuteel – tänu kiirele appiminekule pärast 11/9 olid suhted USAga head, kohe-kohe tuli kogu maailma ladvik Moskvasse Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva tähistama, Venemaa sõlmis (prääniku- ja jõupositsioonilt) piirilepingud korraga Jaapani, Hiina, Kasahstani, Läti ja Eestiga. Euroopa Liit ja NATO olid küll laienenud, ent Putinil oli taskus Berliini-Pariisi nõusolek (Ukraina oranži revolutsiooni paikapanevaks) Nord Streamiks jne. Kõik kulges ju sujuvalt ja milleks heietada minevikust!