Juhtkiri | Ümbrikupalga saaja kaevab auku iseendale

Et võitlus ümbrikupalgaga on küllalt raskeks osutunud mitte ainult Eestis, vaid mujalgi, näitab, et maksuameti kontrolliv tegevus aitab ainult teatud piirini ja edasi loeb, milline on inimeste suhtumine mustalt palga maksmisesse. Olgugi et küsitluste järgi on see tauniv, viitab 109 miljoni suurune maksuauk, et endiselt vaigistab küllalt paljude tööturuosaliste õiglustunnet võimalus teenida isiklikku kasu. Tööandjale avaldub viimane paremas konkurentsipositsioonis ausalt makse maksvate ettevõtete ees, töötajale aga suuremas palgas ja mõnel juhul töökoha säilitamiseski.

Paraku mõistab enamik ümbrikupalgaga nõustuvaid töötajaid alles siis, et on iseendale auku kaevanud, kui nende senine elukorraldus muutub – ja inimese loomulikust elukaarest tulenevalt juhtub see niikuinii – olematu ametlik palk ei võimalda saada pangast laenu, õiglast vanemahüvitist ega pensioni, töötukindlustust ega haigushüvitist. Rääkimata võimalusest, et ebaaus tööandja jätab ise nelja tuule poole kadudes töötaja ümbrikustki ilma. Maksuameti huviorbiiti sattudes ähvardab kodanikku aga tulumaksu tasumine tagantjärele ja valede maksuandmete esitamise korral ka rahatrahv. Laiem mõju on aga kõikide avalike teenuste kehvem kvaliteet.