Vitraažikunstnik Dolores Hoffmann: lapsena oli vaesus nii suur, et kunstitarvetest võisin vaid und näha

„Minu lapsepõlv oli kunstist väga kaugel,“ meenutab täna 80. sünnipäeva tähistav Eesti vitraažikunsti grand old lady Dolores Hoffmann. Tema isa mõrvati ja ema saadeti vangilaagrisse, väike Dolores sattus sõja ajal lastekodusse. „Lastekodulapsed sõid nälja leevendamiseks kõike, mis vähegi süüa kõlbas. Meil ei olnud ühtegi mänguasja, värvipliiatsitest-paberist ei osanud unistadagi.“

Keeruliste tingimuste kiuste sai Dolores Hoffmannist kunstiinstituudi tudeng, seejärel õppejõud ja kunstnik, kes pühendanud viimased 44 aastat oma elust täielikult vitraažile. Eesti kunstnikest esimesena hakkas ta looma klassikalisi tinavitraaže. Tema tuntuim vitraaž meie avalikus ruumis, „Televisioon – aken maailma“ (1980) asub Tallinna teletornis. Hoffmanni töid leiab aga ka mitmelt poolt mujalt maailmast.