Eike Värk | Kas Noorsooteater III?

Teatripoolsed selgitused NUKU teatri nime muutmise vajalikkusest Eesti Noorsooteatriks mind ei veena. Nimi Eesti Noorsooteater on publiku jaoks eksitav. Kui praegune nimi viitab teatri kunstilise juhi Mirko Rajase sõnul vaid ühele lavastusliigile, siis nimi Eesti Noorsooteater võib viidata vaid ühele sihtrühmale – noortele. Teisest küljest, kes meist ei tahaks olla igavesti noor, hingelt noor? Seega võib vaadata noorsooteatrit ka kui igas vanuses hingelt noorte inimeste teatrit. Seda pidas silmas Voldemar Panso 1965. aastal Eesti NSV Riiklikku Noorsooteatrit asutades ja ilmselt ka tänase NUKU juhtkond.

Nukuteateri kunsti on läbi aegade esitatud erinevas eas vaatajale. Eestis on minevikus sageli nukuteatrit samastatud lasteteatriga, kuid loodud on ka kõrgetasemelisi ja menukaid lavastusi täiskasvanutele, alates iseseisva Eesti Riikliku Nukuteatri looja Ferdinand Veike sirmilavastusest „Kuradiveski“ (1961), Rein Aguri legendaarsetest Shakespeare'i näidendite lavastustest („Romeo ja Julia“, „Suveöö unenägu“) 1980. aastatest ning Mati Undi tekstil põhinevast lavaloost „Gulliver ja Gulliver“ (J. Swifti motiividel, 1979 ja 1987), kuni käesoleval sajandil nukulavale jõudnud Nikolai Gogoli teoseni „Mängurid“ Jevgeni Ibragimovi lavastuses (2008) ja tänase teatri repertuaari kuuluva Shakespeare'i komöödial põhinev Soome lavastaja Merja Pöyhöneni nukulavastuseni „Tõrksa taltsutus“ (viimast mina kahjuks ei ole näinud).