Juhtkiri | Euroopa ühtsuse proovikivi

Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppimine 1,824 triljoni euroses uues pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 pärast viis päeva kestnud läbirääkimisi on tõepoolest märgiline sündmus, sest vastuolusid, mis võinuks kokkuleppele jõudmist nurjata, liikmesriikide vahel juba jagus.

Nii pälvis palju tähelepanu nn säästlik nelik (Holland, Austria, Taani ja Rootsi, tuge saadi ka Soomelt), kes soovis otsetoetuste osakaalu vähendamist 750 miljardi eurose kogumahuga taastamisfondis, mis on mõeldud koroonakriisist räsitud riikide järje peale aitamiseks. Protest kandis vilja, sest toetused moodustavad lõppvariandis 390 miljardit ja laenud 360 miljardit eurot, mis peaks Euroopa liidrite kujutluses tagama, et viiruselainest enim pihta saanud riikide majandus taastuks mõistlikus tempos, ilma et teised selle eest liiga suurt lõivu maksaks. Teise olulise erimeelsuse – kas raha saamine tuleks siduda õigusriigi põhimõtete järgimisega – aitas siluda ümar sõnastus, mis võimaldas leppega nõustuda ka nõudest enim puudutatud Ungari ja Poola valitsusjuhtidel, ent mis ei välista ka hilisemaid sanktsioone.