Henrik Kalmet lavastuse virtuaalproovidest: kui lavastaja midagi olulist ütles, siis just see lause hakkis!

Carolin Liis Tamm, 14. august 2020

“Vahel ei pea lavastaja midagi ütlema, vaid saab juba pilgust või poolest sõnast aru, aga seda on veebi vahendusel raske teostada,” räägib näitleja Henrik Kalmet, kes koos Rea Lest-Liikiga enne lavastust “Mul oli nõbu” proovides tehnikaga jändama pidi. Põhjuseks loomulikult koroonakriis. 

Kaugõpe, virtuaalkoosolekud ja kontaktivaba kohtumine - ilmselt ei tule need enam kellelegi üllatusena. Piirangud ja reeglid koroonapandeemia ajal sundisid töötegemiseks leidma uusi lahendusi ja teatrilaval harjutamine asendus hoopis ekraanide ees näitlemisega. “Prooviperiood jäi meil kõige huvitavamale ajale, kus olid igasugused reeglid ja piirangud. Olime kõik kodus ja Zoomis (e-keskkonnas – toim.),” räägib Henrik Kalmet, kuidas lavastuse “Mul oli nõbu” proovid algasid. 

Nädal aega tehti proove vaid kodus – lavastaja, kunstnik ja dramaturg Lätis ning Henrik koos näitlejanna Reaga Eestis. “Ühel hetkel oli meil Henrikuga võimalus kasutada Vaba Lava ruume, olles teistest inimestest hästi kaugel,” jutustab Rea Lest-Liik, et tegu oli päris kummalise olukorraga. 

Viperused tehnikaga

Proovis filmis mõlemat näitlejat kaks videokaamerat ja lisaks oli kõrgel tribüünil kaamera, millega näha ka üldpilti. Küll mängis tehnika vingerpussi ja kord ei saadud teineteise mõtetest aru. “Ma arvan, et see on äratuntav väga paljudele inimestele, et kui lavastaja midagi olulist tahtis ütlema hakata, siis just see lause hakkis. Inimene räägib pika jutu maha ja nii kurb on öelda, et tegelikult me ei kuulnud ega saanud aru. Mõnikord oligi nii, et vaatasime Reaga teineteisele otsa ja mõtlesime: kumb nüüd ütleb, et siia midagi ei jõudnud,” naerab Henrik Kalmet. 

Henrik Kalmet (Stanislav Moškov)

Rea arvates muutusid lihtsad küsimused kõvasti keerulisemaks ja aeganõudvamaks. “Näiteks, et kus on vasak ja parem pool. See on ühes ruumis olles väga kergesti lahendatav, aga kui on erinevad videopildid, millest mõned on peegelpilti pööratud, tekkis segadus.”

Rea Lest-Liik (Stanislav Moškov)

Henrik tundis puudust inimkontaktist, sest tema arvates räägib inimese kehakeel palju rohkem kui sõnad. “Vahel ei pea lavastaja midagi ütlema, vaid saad juba pilgust või poolest sõnast aru, aga seda on veebi vahendusel raske teostada,” räägib ta. 

Kümme päeva päris proove

Nädalaid kuulasid näitlejad lavastaja juhendamist suure ekraani vahendusel. Esietenduse lähenedes avanesid piirid ja lavastaja tuli Eestisse. “Enne etendust saime ikka kümme päeva intensiivselt nii-öelda päris proove teha,” räägib Henrik. 

Võrdlusmoment küll puudub, aga siiski arvavad näitlejad, et ainulaadne prooviperiood mõjutas ka lõpptulemust. “Arvan, et midagi sellisest protsessist on jäänud ka lavastusse. Kui oleksime seda tegema hakanud näiteks aasta tagasi, oleksid lavalised lahendused onlnud klassikalisemad,” ütleb Henrik, kuid tõdeb, et tegelikult oli selline kogemus huvitav. 

Kõigest Zoomi või video vahendusel harjutamisesse Henrik ega Rea ei usu. “Ma tajusin, et teatrit on nii ikka väga raske teha nii. Ei tea, kas üldse võimalik,” ütleb Rea. Henrik leiab samuti, et ükski ekraan ei asenda vahetut kontakti ja energiat: “Ma arvan, et see töötab mingi piirini. Ühe teise tükiga, mis pidi välja tulema sel suvel, tegime esimese lugemise Zoomi vahendusel. Olin algul suhteliselt skeptiline, aga see täitsa toimis. Sellesse, et terve protsess toimuks ainult veebi vahendusel, ma väga ei usu.”

Nüüd loodavad näitlejad vaid parimat ning naudivad taas publiku ees mängimist. “Publiku tavapäratu, üle ühe istme, paiknemine ei häirinud. Ise ka teatrisaalis nii istudes avastasin, et see on päris mugav,” ütleb Rea. Henrik hoiab pöialt, et olukord korda ka nii jääks: “Kevad oli huvitav, aga kui peaks järjepidevalt nii olema, muutub olukord teistpidi tüütuks ja problemaatiliseks.”

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte
1€/kuu
Oled juba lugeja?