Hiidplahvatus mürises, hooned varisesid, kaugemal lendasid aknad kildudeks – selline oli teisipäeva õhtu Liibanoni pealinnas

Oli soe õhtu, Liibanoni pealinna Beiruti elanikud saalisid tänavail koroonaähvardusest ja majanduskriisist välja tegemata, kui varsti pärast kella kuut kärgatas plahvatus, mis inimesed veel kilomeetri kauguselgi jalust paiskas, kümne kilomeetri kaugusel lammutas lennujaamaterminali katuse ning isegi paarisaja kilomeetri kaugusel Küprosel kõmises taevas ja vankus äratuntavalt maa. Beiruti sadama kohal oli algul seen nagu aatomipommiplahvatusel, hooned varisesid ja lahvatasid põlema. Tänavaid kattis klaasipuru, linnast väljuval kiirteel lükati seda buldooseriga kõrvale, autod lendasid tänaval kui õhupallid. 

„Mulle tundus, et lõhkes aatomipomm,“ ütles ajakirjanikele üleni verega kaetud 43aastane beirutlane. BBC korrespondent rääkis, et ta oli oma kodus umbes viie minuti sõidu kaugusel sadamast. „Kogu maja kõikus, nagu hakkaks kohe ümber kukkuma. Kõik aknad lendasid eest,“ kirjeldas ta. Linna haiglad täitusid hetkega abivajajatega ning kiirabiautod tõid vigastatuid sireenide unnates järjest juurde. Läbi öö püüdis omal käel abi või ööbimiskohta leida sadu tänavail hulkuvaid veriseid inimesi. Paljud neist otsisid kadunud omakseid. „Mu õde sai surma oma kodus sadama lähedal, teine murdis tänaval kaela, kui lööklaine ta õhku paiskas. Ma ei tea, mis on saanud minu emast ja isast. Räägiti, et nad on mingisse haiglasse viidud. Ma käin nüüd kõik haiglad järjepanu läbi, aga pole neid leidnud,“ kurtis briti väljaande Independent korrespondendile Liibanoni pagenud süürlane Kinno.