Toomas Alatalu | Valgevene kui peatus ja vahepeatus

Tänane massiliikumine on üldse läinud  huvitavaks – pole riiki, kus keegi ei võitleks konkreetse võimuga või kogu võimuladvikuga (establishment), kähmlemine võimukandjatega on kerge sündima, nagu olukorra teravnedes ka marodööritsemine. Kõigest sellest on siiski vähe tolku, sest võim vahetub vaid üksikutes kohtades. Põhjus lihtne – vastavad tingimused võimu vahetuseks pole veel küpsenud ehk siis puudub rahulolematute võiduks vajalik häälte kogus.

Kui nüüd selle nurga alt vaagida pühapäevaseid presidendivalimisi Valgevenes, kus üks ja sama mees on võimul olnud 26 aastat ehk siis oleks aeg ohjad uuele mehele/naisele üle anda, siis on esimeseks küsimuseks mõistagi see, kes too uus on. 38-aastase (oma tuntud mehe naise ja koduperenaise) Sviatlana Tsihhanovskaja nimi ei öelnud veel üks kuu tagasi kellelegi midagi ja kuigi temast sai massivõitluse sümbol, on seda ikkagi vähe, et läbi viia võimuvahetus niisuguses maailmapoliitika võtmeriigis nagu seda on Valgevene.