Urmas Hännile | Maine kaob ka mitte midagi tehes

Eestil on tippjuhtidega peenike peos: võimekad kandidaadid ei kipu pakutavatest kohtadest kinni haarama, sest töölt lüüasaamine rikkuvat nii nende maine kui kahjustavat väärikust. Võimekat inimest ei panda organisatsiooni etteotsa selleks, et ta leentoolis lesides ristsõnu lahendades päevi õhtusse veeretaks. 

Tihkan arvata, et kõrgema astme juhile makstakse tavalisest kopsakamat palka eelkõige siiski selle eest, et ta püramiidi tipus seisjana täiustaks olemasolevat süsteemi, viiks selle uuele tasemele. Et Eestis oleks lõpuks igas valdkonnas keegigi, kes millegi eest ka vastutab, kelle käest oleks küsida ning kes oskaks ja ka julgeks pärimisele vastata.