Juhtkiri | Kui kauaks jagub Balti mulli?

Kui pühapäeval võisime kergendatult hingata, sest Rally Estonial võidutsesid Ott Tänak ja Martin Järveoja – koroonaviiruse laialdane levik maailmas ei nurjanud Eesti jaoks märgilise spordisündmuse toimumist ning võidule sai tuhandetes kohale tulnud kodupublik kaasa elada otse ralliraja ääres –, siis võidujoovastust mahendab nakatumiskordaja, mis kerkis nädalavahetusel 18,36ni. Reede pärastlõunal oli näitaja 15,98 aga veel napilt nii madal, et Läti valitsus otsustas mitte rakendada eestlastele riiki sisenemisel kahenädalast eneseisolatsiooni kohustust.

Viimane tähendaks aga sama hästi kui piiride sulgemist, kui spaa-nädalavahetus Läti kuurortlinnas või eestlaste seas tavaks saanud kaubareiski kujuneks kahenädalaseks kodust eemalolekuks. Nädalase otsustamisaja võtnud Läti ministrid ei jätnud eelhoiatuses märkimata, et eestlased oleksid tekkinud olukorras justkui ise süüdi, lubades liiga vabadel tingimustel lendamist ja kehtestades vormilisi kontrollmeetmeid, mis olid kasutud. Raske öelda, kas suurenenud nakatumiskordaja põhjuseid tasuks otsida just sellest – praeguseks on lendamistingimusi oluliselt leevendanud ka Läti –, või tulenevad erinevused (Leedu nakatumiskordaja on meiega sarnane, Läti oma on aga mitu korda madalam) pigem riigisisestest praktikatest, mille kohta kolmel Balti riigil kokkulepped puuduvad.