Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestisse jõudsid meie esimesed mündid

Pärnu Laeva aktsiaselts oli 1921. aastal ostnud auriku Thorsten ja pannud selle käima Tallinna ja Stettini vahel. Aurikut reklaamiti küll suure liinilaevana, aga omaaegsetelt postkaartidelt vaadates suurust ei tundu – üks korsten ja mõned tekiehitised.

Ajalukku läks Thorsten aga sellega, et tema pardal toodi Eestisse iseseisva riigi esimesed mündid: Berliinis Reinickendorfis (selles linnajaos on tänapäeval näiteks Tegeli lennujaam) vermitud ühemargased. Kastidesse pakitud raha esimene sats tõsteti Thorsteni pardalt maha 3. detsembril 1922. Kokku tehti miljoneid esiküljel nimiväärtust ja tagaküljel kolme lõvi kandnud ühemargaseid. Halli karva mündid olid vase ja nikli sulamist, mida kutsutakse ka melhioriks või igamehele vähem teada nimega konstantaaniks. Maksma läks nende tegemine ja vedu ligi 13 miljonit marka. Valmistamine odavnes, kui 1924. aastal sai müntide vermimisega sai hakkama Riigi Trükikoda.