VABARIIGI AASTAPÄEV: eestlase pidulaud 100 aastat tagasi + neli retsepti

„Kasutasin keskklassi linnakodaniku piduliku lõunasöögi menüüd aastast 1928,“ räägib Ajakeskuse Wittenstein torniemand Liilia, kes usub, et küllap samamoodi võis Eestimaal peolaud välja näha sadakond aastat tagasi ka vabariigi aastapäeva puhul. Tänavu koondub eestimaalaste tähelepanu 24. veebruaril Paidele, sestap vaatame ka eestlase söömisharjumusi paidelase pilguga. 

„Ka 100aastaseid autentseid retsepte kasutades maitseb sama toit veidi teisiti kui toona, sest vahepeal on meie köögivilja väga palju aretatud,“ ütleb Paide vallitorni emand. „Kui porgand 15. sajandi lõpupoole meile jõudis, ei olnud ta kindlasti nii magus. Kõik need üleni lillad või üleni kollased porgandid ja seest täiesti mustaks aretatud kartulid on meid rikastanud, aga samas viinud meid üha kaugemale oma autentsetest kodustest maitsetest,“ tõdeb ta. Ja rõõmustab samas, et esivanemate põhimõte – kõik, mis on söödav, tuleb ära süüa – kehtib siiani. „Isegi sea siseelunditel olevat võrkkelmet kasutakse praegu restoranides. Näiteks kaetakse lõhe ja hapukapsas seakelmega ja pannakse koos ahju. Kapsas jääb krõmps, lõhe jääb pehme ja rasv hoiab seda kõike koos.“