Juhtkiri | Laenukommuun ootab riigi abi

Kes meist poleks lapsena poodi mänginud, kuid paraku viitab 5000 osalisega sotsiaalmeedias tegutsev laenukommuun pigem 90ndate kauboikapitalismi aegadele. Kuigi laenuandmine on seadusega väga täpselt reguleeritud tegevus – pidades silmas eeskätt laenuvõtjate huvisid –, annab iseenda reeglite järgi toimiv põrandaalune laenuäri mitu olulist signaali. Ei saaks ju selline suur grupp tegutseda, kui selle järele poleks pakkumist ega nõudlust. 

Rahapakkujatele ei saa pahaks panna, et nad soovivad vabale rahale rakendust leida ja selle pealt teenida, kuid see peab käima vastavalt seadustele. Aru võib saada ka laenuvõtjatest, kes üritavad neile kättesaadavate võimalustega oma keerulisele finantsolukorrale lahendust leida. Neile võib see olla viimaseks õlekõrreks – juhul kui nad ei saa pangast ega kiirlaenukontoristki laenu võtta, või siis üritatakse sealseid laene tasuda eraisikuilt võetavate laenudena. On aga selgemast selgem, et kui 200 euro laenamine kaheks nädalaks maksab 375 eurot, ei saa see laenuvõtjale midagi head tähendada.