Juhtkiri | Kelle asi on võlgnike ärakasutamine?

Kes nõustuks võtma 300 eurot laenu, mille eest tuleb kolme nädala pärast laenuandjale tagasi maksta 450 eurot? Ilmselt vaid viimases hädas inimene, kellele pole nõus raha väljastama isegi kiirlaenukontorid või pere ja sõbrad.

Kas sotsiaalmeedia kinnistes gruppides aetavat laenuäri, millest oleme varemgi kirjutanud, saab siis päris ühele pulgale seada teineteist tundvate eraisikute omavahelise laenamisega? Kui viimast tehakse pigem kaastundest või soovist lähedast aidata, siis selge on see, et võõrastele laenamise eesmärk – eriti, kui on arvestatav oht, et too võib rahaga nelja tuule poole kaduda – saab olla vaid võimalus lõigata intresside pealt võimalikke riske mitu korda üles kaaluvat rahalist kasu. Seda enam, kui laenatakse välja suuri summasid ja mitmele inimesele korraga, mis paistab sellistes gruppides olevat tavaks, nagu näitavad ajakirjanduslikud eksperimendid.