Siseminister meeleavaldustest | Politsei kohus on rikkumised lõpetada

Kuna siseminister kinnitas äsja politseile suuremaid õigusi andvaid seadusemuudatusi kaitstes, et Eesti pole politseiriik, siis nüüd oleks hea selgitada Toompea ja Vabaduse platsi meeleavaldajatele korrakaitsjate tegevust, miks politsei koos koertega ja erivarustuses kiirreageerijad sedavõrd suures kontsentratsioonis on kohal ning inimesi ära viib ja isegi autoakna sisse lööb. Mida ütlete nendele protestijatele, kelle jaoks märulipolitsei kaasamine Tallinnas meenutab Valgevene struktuuride tegutsemist?

Kristian Jaani, siseminister: Õigus meelt avaldada on inimeste üks põhiõigustest. Samal ajal ei tohi aga unustada, et kogu maailm võitleb koroonaviiruse epideemiaga. Seetõttu peab praegu avaldama meelt nii, et ei tekiks viiruse levikuks soodsaid olusid. Vabariigi valitsuse korraldusega on pandeemia tingimustes lubatud kuni kümne isikuga kogunemised. Terviseameti ohuprognoosi kohaselt on rohkem kui kümne inimese kogunemise korral kõrgendatud oht viiruse aktiivseks levikuks.  COVID-19 on haigus, mis vajab raskel juhul haiglaravi ning võib lõppeda surmaga. Seetõttu on terviseamet palunud politseil kehtestatud piirangute üle järelevalvet teostada. Politsei eesmärk on meeleavaldusel eelkõige hajutatuse nõude järelevalve ja avaliku korra tagamine ning siin on politsei töövahendiks rääkimine, selgitamine ning veel kord rääkimine ja selgitamine. Kui muud võimalust ei ole, fikseerib politsei kehtestatud piirangute rikkumise ning annab sellekohase info edasi terviseametile. Kui politsei märkab avaliku korra rikkumisi, on politseil õigus ja kohustus anda korraldus selle lõpetamiseks või koosolekult lahkumiseks konkreetsele isikule. Olukorras, kus korraldust ei täideta ja esineb seaduslik alus ja vajadus, on politseil õigus inimene kinni pidada. Soovin rõhutada, et politseinike esmane ülesanne on inimestele kehtivaid piiranguid selgitada ja neid vajadusel meelde tuletada ning seda on ka politsei juba eelmisest kevadest alates teinud.