Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas susla hakkas Virtsu tossutama
Kõigepealt oli suur arutelu, kuidas kitsarööpalist pidi Raplassegi pääseks. Kohalik mõisnik polnud sellega aga nõus ja nii tehti jaam 1900. aastal kahe versta kaugusele Hermetisse. Pikapeale tuli sinna võõrastemaja ja einelaudki. Samuti ehitati maju ning paistis, et Rapla kõrval on varsti teine alev. Kuid paraku otsustas riik 1922. aastal, et Hermeti kaob ja jääb Rapla nimi.
Algas uus arutelu: missugune raudtee on edaspidi Läänemaa puhul kõige kasulikum? Kas Raplast läbi Märjamaa Pärnusse või Virtsu? „Raudtee ehitus oleks Läänemaale majanduslikuks pöördepunktiks ja võiks maakonna tõsta ühele astmele meie kõige jõukamate maakondadega,“ kirjutas Kaja 1925. aastal. „Teedeministeerium pooldab esimeses järjekorras Rapla-Märjamaa-Vigala-Jakobi-Pärnu umbes 90 klm pikkust liini.“