Trummar Peeter Jõgioja sõlmis ravimatu haigusega kompromissi: „Suren mina, sureb ka tema!“

Sarvilise soenguga trummar Peeter Jõgioja kulgeb läbi elu nagu kaheksa silmaga ämblik: ei püsi hetkegi paigal, on mitmetahuline ja terav ning vaatab vilkalt ringi: „Äkki on midagi eluks vajalikku võimalik kuidagi kohendada ja enda heaks ära kasutada?“ Ta ei pelga tõmmata selga kleiti ning kandis maski juba ammu enne, kui koroona pead tõstis. „Lahe on imelik olla!“ tunnistab ta.

3. novembril tähistas Peeter oma 55. sünnipäeva. Sel päeval ta midagi erilist ette ei võtnud, küll aga kostitas nädala jagu külalisi, kes Peetrile küll väga meeldisid, aga samas ka väsitavalt mõjusid. „Külalistel on ju lihtne, nemad vahetuvad, aga sünnipäevalast on ainult üks,“ muigab ta.