Juhtkiri | Ahjuküttest on saanud julgeolekuküsimus

On igati mõistetav, et mitmekordistunud maagaasi ja elektrienergia hind paneb koduomanikud valikute ette – kas on võimalik otsustada mõne odavama kütteliigi kasuks? Õnnega koos on see vanemas majas elav koduomanik, kes pole renoveerimistuhinas traditsioonilist ahju või pliiti elamisest välja lõhkunud. Nii saab gaasikatla või õhksoojuspumba asemel ahju tule teha ja ikkagi sooja tuba nautida.

Kui juba soojus- ja isegi suured elektrijaamad kasutavad küttena puiduhaket, siis kodumajapidamise traditsioonilised puuhalud peaksid olema sama ökoloogiline energiaallikas. Ometi ei pruugi asjad olla sedavõrd lihtsad nagu nad esmapilgul paistavad, sest kümmekond aastat tagasi hakkas Brüsselis ringlema idee ahjukütte kui olulise õhusaastaja keelustamisest. Võibolla see idee toimiks tihedalt asustatud Euroopa südames, kuid hajaasustusega piirkondades on ahjud seni olnud asendamatud. Hea seegi, et Eesti nüüd välja ütleb, et ahikütet meil keelustama ei hakata ning tegu on suisa julgeolekuküsimusega.