VÄLISTUDENGID KEERAVAD ÜLIKOOLIELULE VINDI PEALE: kelle ees peab naisõppejõud ennast kehtestama? Kuidas võõrutada kroonilisest hilinemisest? Kas aktipilte üldse tohib näidata?

Kuidas on välistudengite tulv muutnud Eesti ülikoolielu? Kas õppejõud üldse saavad paljurahvuselise auditooriumi ees avameelselt kõnelda või viib see kultuuride kokkupõrkeni? Režissöör Arvo Iho on suisa väitnud, et ta sai islami tudengineidude kaebuse tõttu käskkirja: kui ta veel kord julgeb loengutes näidata aktipilte, jääb ta õppejõukohast ilma. Tõsi, toonane instituudi juht Katrin Saks mäletab seda lugu sootuks teisiti.

27. detsembril ilmunud Õhtulehe artiklis rääkis Arvo Iho, et näitas neli aastat tagasi loengus alasti fotosid ja naise figuuri toonitavaid pilte. Selle peale olevat tema sõnul kaks islami neidu esitanud kaebuse, et õppejõud näitab tunnis pornograafiat. „Sain käskkirja, et kui ma veel korra julgen oma tundides näidata alasti inimeste pilte, visatakse mind ülikoolist välja,“ meenutas Iho. „Neile ei meeldinud ka see, kui selgitasin, et tumedas riietes inimest peab külje pealt tugevalt välja valgustama. Minu õnnetuseks illustreerisin oma juttu kahekümneaastase kauni figuuriga neiu fotoga. See oli aktifotode kõrval teine surmapatt, et julgesin näidata kaunist naisekeha. Mis sest, et riietes,“ rääkis ta. Iho näitas fotosid Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) visuaalse kompositsiooni aines, mille aluseks on valgusõpetus.