DIPLOMAATIDE PEAVALU: Eesti kodaniku surmaga välismaal kaasneb sekeldusi ja hiidarveid, seadusega pahuksisse sattunut on mõnikord aga võimatu aidata

Surm võib saabuda ootamatult ja kodust kaugel: mullu suri välismaal 93 Eesti kodanikku, kellest suurem osa elas püsivalt Soomes, ent teateid surnutest tuli välisministeeriumile ka kaugemalt – Gambiast, Maldiividelt ja Taist. Matusetalitaja hoiatab, et kadunu transport välismaalt Eestisse võib kindlustuse puudumisel kujuneda üüratult kalliks.

Välisministeerium võttis hiljuti arvud kokku: läinud aastal suri välismaal 93 Eesti kodanikku. Enamjaolt saabus surm terviserikke tagajärjel ja kõige rohkem Eesti kodanikke – 45 – suri Soomes, millele järgnes Saksamaa (kümme inimest) ja Suurbritannia (seitse). Välisministeeriumi andmeil suri 2021. aastal Eesti kodanik ka Gambias, Maldiividel ja Tais. Tallinna matusebüroo juht Toomas Daum ütleb, et paljudel puhkudel tuleb surnu transportida Soomest Eestisse, kuid mitte ainult. Umbes pooltel juhtudel on inimene surnud reisil viibides, teistel juhtudel on tegu mõne muu riigi alalise elaniku või tööreisiga. Tööreisi alla läheb ka meremees, kes viibib laeval kuude viisi ja pole samuti surma eest kaitstud. Daumi sõnul võib surnu transport Euroopa piires maksma minna 5000–7000 eurot, Euroopa Liidust väljaspool isegi 20 000–25 000 eurot. „Päris soliidsed summad on.“ Mõned riigid lubavad lähedastel kadunukese tuhka transportida urniga. Teised riigid on karmimad. „Igas riigis on natuke erinev kord. Osades riikides on kord nii, et omastele kätte ei anta. Näiteks Saksamaal on seadus nii, et urn tuleb saata Eesti matusebüroole,“ lasub Daum.