TUNDMATU KASAHSTAN: meeletud rikkused ja üha kerkivad mošeed

Kasahstani rahutuste põhjused on paljuski ebaselged. Ühelt poolt võime rääkida majanduslikust poolest, energiahinnad kasvavad ki sealgi. Teisalt ei saa unustada välisjõudusid ja islami tugevnevat mõjujõudu. Olles mitu korda Kasahstanis käinud. siis on paslik avada lugejale mõned tähelepanekud, mis aitavad valgustada nii Kasahstani usulisi kui majanduslikke tahke.

Kasahstan on rikas oma loodusvarade poolest. Sealses maapõues on peidus terve Mendelejevi tabel. Rohkelt leidub sütt, rauamaaki, koobaltit, mangaani, tsinki, koguni kulda. Kasahstanis asub 41 protsenti maailma uraanivarudest. Riik toodab aastas 86 miljonit tonni naftat ja gaasi. Päevatoodang on võrreldav Norraga. Nii naftat kui gaasi eksporditakse Venemaale, Euroopasse ja ka järjest kasvavale Hiina turule. Paljud ei tea, et Kasahstan on Kesk-Aasia regioonis ka oluline põllumajandustootja ja kuulub teravilja eksportijana maailma esikümnesse. Varustatakse Lähis-Ida ja Araabia maid. Kõige selle pealt tuleb riigikassasse arvestatav sissetulek. Riigi keskmine palk jääb 600 dollari (u 525 euro) ringi. Energiakandjate kallinemine oli kahtlemata rahvale šokk.