Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tegutsesid Jänessaatja nr 13 ja Ropka põõsassaatja nr 12

„Viimasel ajal on Tallinnas jällegi üks raadio-salasaatja tegevust alustanud, milline töötab umbes 290‒300 meetrisel lainel, seega meie suursaatjale paralleelselt. Uus saatja levitab kava ainult ööseti pärast kohaliku ringhäälingu tegevuse lõppu ja on võrdlemisi korralikult kuulda. Mikrofonina tarvitatakse selles operetlikus ringhäälingus valjuhääldajat. Jaama väljahüüe on „Tallinna raadiojänessaatja number kolmteist“, millele järgneb tavaliselt enne muusikat vabandus Tallinna ringhäälingule ja raadiokuulajatele ‒ uus saatja ei tahtvat kedagi segada ja sellepärast loodetakse, et tema tegijaid taga ei otsita…Näiteks levitati ühel õhtul „Jänessaatjate ajalugu“.

„Peale üldtuntud jänessaatjate (nagu Pliuhkami saatja Võrus) mainiti ka muu seas, et Narvas töötavat praegugi üks salasaatja. Peale eelnimetatud ajaloo on jänessaatjas seni kuulda olnud keelpilliettekandeid, päevauudiseid, anekdoote jms. Mikrofoni on kuulda palju erineva tämbriga meeshääli,“ kirjutas Uudisleht 2. märtsil 1932.