Andres Ots: „Sõitsin mina ikka rongiga linna ja lootsin, et Leenit ka näeb. Aga kordagi enam ei näinud.“
Jaanus Kulli, 17. märts 2022
„Viimast korda kohtasin ma Leenit rongis. Oli juba maskide aeg. Leeni elas Laagris, istus, mina tulin Hiiult peale ja vaatasin, et kuidagi tuttavad silmad. Jupp aega vaatasin, kuni söandasin lähemale minna. Oli ikka Leeni ja siis me saime juttu ajada. Aga see kohtumine toimus möödunud aastal,“ räägib Helene Vannariga pea 35 aastat Tallinna linnateatris koos töötanud Andres Ots.
Ots ütleb, et täna Vannarile mõeldes meenub talle sinivalge mummulise kleidiga tüdruk sisseastumiseksamitelt. „Ta oli kuidagimoodi sarnane Lia Laatsiga, kuigi Lia oli suhteliselt tugev naisterahvas ja Leenu võrdlemisi nääpsuke. Aga midagi oli sarnast.“