Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Paldiski inimestest tühjendati, et sinna venelaste sõjasadam teha

Raske südamega kirjutas surve all olnud president Konstantin Päts 18. märtsil 1940 alla salajasele otsusele Paldiski inimestest tühjendamiseks, et venelased saaksid sinna rajada oma tarbeks Soome lahe väravaluku.

Rahvas kuulis sellest alles paar nädalat hiljem, kui kõik ajalehed avaldasid sõna-sõnalt ühesuguse teate: „Paldiski evakueeritakse. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti artikkel III kohaselt antakse Nõukogude Liidule rendi alusel mere-sõjabaasina kasutamiseks maa-alasid Paldiskis. Arvestades nende maa-alade otstarvet tulevad vastavad rajoonid elanikest ja nende varadest evakuatsiooni korras tühjendada. Evakueerimine algab lähemal ajal ja toimub järk-järgult silmas pidades, et evakueeritavad uutes asukohtades saaksid jätkata tegevust vastavalt oma elukutsele ja et põllupidajatel oleks võimalik asuda kevadiste põllutööde teostamisele õigeaegselt. Maa-alade ja kõigi nende päraldiste hindamiseks moodustatud komisjon töötab juba mõnda aega. Sellega seoses tuleb peatselt otsustamisele ka mahajäetud varade eest tasu maksmise küsimus. Kuna evakueerimine võrdlemisi lühikese aja jooksul tekitab evakueeritavaile erakorralisi kulusid, siis võimaldatakse evakueeritavate ja nende varade vedu raudteel tasuta.“