Taavi Libe | Kuidas vältida sõjaga liigset harjumist?

Kõigi suuremate Eesti meediaportaalide esikülgedelt saab sekundiga teada info selle kohta, et Ukrainas käib juba mitmendat nädalat sõda. Tuleb igati kasuks, sest erinevalt esimesest paarist nädalast on vähemalt minul päevade lugemine sassi läinud. Kui võtta arvesse aga seda kuupäeva, millal rohelised mehikesed saabusid Krimmi poolsaarele, hakkab varsti täis tiksuma 3000 päeva. See arv on ühest küljest õõvastav, kuid teisest küljest tuletab meelde, et sõda ei pruugi kesta kuu-kaks, vaid võib sumbuda aastatepikkuseks tüütuks konfliktiks, mis halvab põhjalikult kogu piirkonna, aga laiemalt kogu maailmagi toimimist.

Inimloomusel on suurepärane võime uue olukorraga kohanduda. Mõnikord on see eluliselt hädavajalik. Nii kohutavalt, kui see ka ei kõlaks, peavad Ukraina sõjakeerisesse jäänud kohalikud elanikud harjuma pideva ohuga kas või seepärast, et saaks nii vajalikku ööund magada. Meile ja teistele Ukraina liitlastele on olukord muidugi teistsugune. Sõjaga liigselt harjumine tähendaks Venemaa agressiooni all kannatava riigi üksijätmist. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi särava avaliku suhtluse üks eesmärke on ilmselt just see, et me ei kohaneks tolle situatsiooniga. Mida me aga saaksime selleks ise teha?