Juhtkiri | Lüngad kaitsevõimes vajavad täitmist

Eesti riigi heldus ukrainlaste abistamisel relvadega juba sõja esimesil päevil on eriti muljetavaldav – 200 miljoni eest relvastust on väga suur kogus absoluutväärtuses võrreldes suure osa ülejäänud riikidega ning julgustas ehk kõhklejaidki abistamise teed astuma. Eesti mõte oli lihtne – ukrainlastele antuna täidab relvastus sama Vene tankide hävitamise ülesannet, milleks ta Eestiski oli mõeldud.

Samast loogikast on lähtunud ka NATO oma idatiiva kaitset korraldades, kui Balti riikide õhuruumi valvavad rotatsiooni korras liitlaste lennukid. Nagu Õhtulehe tänasest suurest loost ilmneb, saame olla küll uhked liitlaste lennukite Ärmaril paiknemise üle, kuid kogu sealne lennuväli on seni jäänud ilma õhukaitsevõimekuseta. See tähendab piltlikult, et ohu korral õnnestub liitlastel ehk õhku tõusta, kuid lennuvälja purustamisel maanduda seal enam ei saa. Rahuajal võis tunduda kaitse samm sammu haaval ülesehitamine igati asjakohane, sest täiemõõdulise sõja puhkemist Euroopas ei uskunud enamik riike kuni Venemaa äsjase sissetungini Ukrainasse.