Juhtkiri | Õpetaja ei ela üksnes tänust

Õpetajaameti rõõmsate momentide hulka kuluvad mõistagi lillesülemid 1.septembril ja kevadistel koolilõpetamistel, samuti ka traditsiooniline oktoobrikuine õpetajate päeva tähistamine. Ajal, mil üha räägitakse õpetaja taandamisest klienditeenindaja rolli, on väga oluline ühiskondlik tunnustus. Meie õpilased on kindlasti targad ja nutikad, kui nad PISA testides muljetavaldavate tulemusteni jõuavad, kuid ei saa alahinnata ka pedagoogide osa nendes saavutustes.

Samas ei ela ükski õpetaja pelgalt kingitud lilledest ega mõnel korral aasta jooksul öeldavatest tänusõnadest. Õpetajagi tahab mitte ainult vorsti leiva peale saada, vaid ka teatris käia või reisilegi minna. Ometi oleme olukorras, kus isegi eeldatav palgatõus koos Ida-Virus lubatava poole võrra kõrgema palgaga paneb tulevikku nägema pigem tumedates värvides – isegi 3000 eurose palga eest on sellesse piirkonda raske õpetajat leida! Pikka aega valitsenud ameti madal sotsiaalne prestiiž maksab sel moel kurjasti kätte.