TULGE, MEHED JA NAISED: laulu ja mängu vaim võtab kõiki ühel armul ja lahkusel vastu!

„Eesti rahvas armastab laulu ja mängu, see on ühe sõnaga muusikat. Iseäralist selget ja kaunist tunnistust sellest annavad laulu- ja mängu-koorid maal ja ka linnades Eestlaste piiris. Need koorid õpivad enamasti alati hoolega laulma ja mängima, ja üsna sagedasti on nende laul ja mäng armas ja ilus kuulda,“ paneb Karl August Hermann oma Tartu Veski tänava kodus punkti kohe-kohe trükki mineva Laulu ja Mängu Lehe esimese numbri algusloole. On 1885. aasta.

Oma loomulikud lokid üle pea siledaks kamminud, prille kandev täissale ja moekas ülikonnas (ikkagi Eesti Postimehe vastutav toimetaja ja teadusdoktor) Hermann lisab Laulu ja Mängu Lehe avanumbris teretuseks: „Kallis Eesti rahvas! Armsad lauljad ja mängijad! Siin ilmub jälle uus ajakiri… Tulge mehed ja naesed, laulu ja mängu vaim võtab kõiki vastu. Tema tahab teid igapäevasest elust ka vahel iluriiki viia. Tulge juurde, sest see on armas! Ei ole siin mingit viha ega pahandust, mingit põlgamist ega parteid; siin on üksnes armastus, iludus, lõbudus, häädus, kenadus. Tulge mehed ja naised, peiud ja neiud, vanemad ja lapsed, rikkad ja vaesed, laulu ja mängu vaim võtab kõiki ühel armul ja lahkusel vastu…Aga ei mitte üksnes praeguse aja kohta käi Eesti rahva laulu ja mängu armastus. Juba vanast ajast on meil teada, et Eesti esivanemadki laulu ja mängu armastasivad. Nendel on vististi juba väga vanal hallil ajal oma laulud, võib olla ka mängutükid olnud…“