Epp Maria Kokamägi: „Kontsert oli harras ja pühalik.“

„Kontsert oli harras ja pühalik, natuke nukkergi, mis ongi selle aasta vabariigi aastapäevale kohane, sest pidumeeleolu jääb alatiseks varjutama sõda, mis algas 24. veebruaril,“ ütleb kunstnik Epp Maria Kokamägi.

„Kontsert algas väga hardas meeleolus – nii „Palve Ukrainale“ kui ka järgnev Viivi Luige tekstiga laul Avandi ja Pehki esituses. Ja tõesti, „Väljas on veebruar täna“ tekitas järgnevaks ettevalmistuse,“ jagab kontserdi muljeid Epp Maria Kokamägi. „Karm meeleolumuutus oli järgnev kummaline sasipundar laval, mis tekitas küsimuse – mis edasi? Kippus tekkima väga nordic noir'i tunne, tume ja pime, kus on valguskiir? Hea kujundlik leid oli ratastel platvormid, mis kandsid esinejaid, nii trummareid kui ka lauljaid, ja tekitasid dünaamika muidu tühjana tunduval laval. Kujunduse kiituseks veel, et vihmana, lumena või lausa virmalistena mõjuv taust oli väga hea põhjamaine leid. Eriti mõjus oli see EiKi luuletuse ajal. Dünaamikat laval lisas ka lavalt esinejate vajumine sügavikku.“