JUHTKIRI | Hinge kinni nööriv automaks

Plaanitust pea kaks korda suurem automaks on löönud avalikkuse pahviks. Lubatud rasked ajad osutusid sellisteks, mis ähvardavad nõrgematel otseselt hinge kinni nöörida. Ilma igasuguste erisusteta automaks saab hakkama valikutest hullemaga: rikkuril saab oma võimsa masina maksust tõenäoliselt üsna kama kaks olema. Ääremaadel suurema pereautoga elu sees hoida üritav suurpere aga võidakse suruda valiku ette – kas kolid linna või hakkad automaksu nimel kokku hoidma laste kõhtude arvelt.

2025. aastast kehtima hakkav automaks on keskkonnasäästmise seisukohalt pealtnäha üllas plaan – soovitakse vähendada (linnades) autostumist ja propageerida säästlikumaid liikumisviise. On kohti, kus suur ja võimas auto pole egolaks, vaid ellujäämise ja hakkamasaamise eeldus. Praegusel kujul ei arvestata aga kuidagi nende inimestega, kes ei liigu autoga mugavusest, vaid nende elukohas pole isegi kordagi päevas käivat ühissõidukit või ei sobi see tema (eri)vajadusega.

Maainimeste jaoks võib maksuga soositum säästlikum auto tähendada aastaajast olenevalt mutta või lumehange kinnijäämist. Mitte kõikjal pole kohalik teedevõrk riigimaanteedega samal tasemel. Ei saa eeldada, et kohalik omavalitsus suudab nipsust luua mõne kuuga vajaliku bussiühenduse või teedevõrgu. Lapsed aga peavad saama kooli ja maksumaksja tööle kohe. Mitte kõiki töid ei saa teha kodusest tagakambrist mugavasti arvuti tagant, nagu ministeeriumi härrad ja prouad on harjunud.