MAMMI VALMISTUB KRIISIKS | Ene Pajula: oota halvimat, looda parimat! Kas teil ikka on käepärast saepuru kuivkäimlaks?

Kuna tormituuled ei taha raugeda ja maailmas on ka muidu ärev aeg, on mammi hakanud mõtlema, kuidas tema kriisiolukorras toime tuleks? Me oleme nüüd juba peaaegu 80 aastat elanud rahuaegses maailmas, sõjast on isiklikke mälestusi vaid nii umbes 90aastastel. Juba tükk aega tundus, et nii jääbki. Aga me eksisime. Tõsi, meid pommid veel ei taba ning on lootus, et seda ei juhtugi. Aga ega see idanaabrile meeldi ja nagu oleme juba näinud, võib ta meile kaela tuua ka teist laadi ebameeldivusi. Loodusel on muidugi omad trikid.

Esimene asi, milleks ilmselt valmis peaks olema, on elektrikatkestus. Mammi kodulinn Haapsalu on muidugi õnnelik koht, sest siin pole viimasel 30 aastal elektrikatkestusi olnud. Kõik suuresti tänu Lembit Valile, Põhja Kõrgepingevõrkude Haapsalu võrgurajooni direktorile aastail 1973–1998, kelle eestvedamisel viidi Haapsalu elektriliinid maa alla ning ülejäänud liinid isoleeriti juba 1990ndatel. Paraku ei kehti see ülejäänud Eesti kohta. Ja kuigi paljud maja- ja äriomanikud on endale generaatori muretsenud, ei ole seda veel kaugeltki kõigil. Tänapäeval tähendab elektri kadu sisuliselt elu seiskumist ja kui see peaks – eriti külmal ajal – kestma üle paari ööpäeva, siis on oht, et oleme külmas ja näljas. Külma mammi just ei jää, sest tal on ahi, aga nälga?