DEMOKRAATIA SUREB VÄLJA | Eamets ja Mölder: riigikogus hakkavad toimima samad käitumismustrid nagu „dedovštšina“ Nõukogude armees

Majandusteadlased püüavad oma meetodeid ja arusaamisi maailma asjadest kasutada erinevate ühiskonna nähtuste seletamisel. Muude teemade seas seletatakse ka poliitikute käitumist. Miks poliitikakujundajad (Eesti kontekstis siis riigikogu liikmed) teevad ühtesid või teisi otsuseid?

Lõpuks jõutakse siiski triviaalsetele tõdedeni, et poliitiku tegevuse põhiline eesmärk ei ole mitte oma valijate heaolu maksimeerimine või riigi sise- ja välisturvalisuse suurendamine või rahvusvahelise mõju kasvatamine. Poliitiku eesmärk on saada tagasivalituks ehk esimesel kohal on poliitiku isikliku kasu maksimeerimine. Muidugi ei saa välistada, et tagasivalimise tagab eespool toodud eesmärkide täitmine ja alati on erandeid, kes mõtlevadki riigimehelikult.

Siit edasi minnes väidab poliitilise tsükli teooria, et valimistsüklid mõjutavad otseselt majandust. Nimelt on kasulik teha vajalikke, aga valijate vaates ebapopulaarseid otsuseid kohe pärast valimisi, sest siis on järgmisteks valimisteks need ära unustatud. Enne valimisi on mõistlik teha selliseid otsuseid, mis on populaarsed ja meeldivad valijatele, aga pikas perspektiivis võivad olla majandusele ja inimestele pigem kahjulikud. Näitena võib tuua rahapoliitika, kus intressitõusud toovad alla inflatsiooni, aga sellega kaasneb töötuse suurenemine, mis jõuab valijateni pärast valimisi ehk väikese viitega.