JUHTKIRI | Kolmeks jagatud rumalused

„Osta kohe, maksa hiljem!“ „Osta nüüd ja maksa järgmisel kolmel kuul!“ Need üleskutsed tunduvad olema viimaks ometi midagi nutika tarbija jaoks. Ikka on ju vahel nii, et vajalik kodumasin puruneb ootamatult, aga kallist asja ei saa kohe välja osta. Või pakutakse küll liisingut, aga sellise protsendiga, et pea hakkab valutama. Arveid osadeks jagavad finantsteenused, kus sina kui ostja ei pea protsente lisaks maksma, tunduvad olema taeva kingitus. Eriti palaval jõuluajal, kui kingisaajate hulk kasvab nagu eriti ahne pärmi peal.

Kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis see enamasti polegi. Kui tundub, et oled avastanud imehea meetodi, kuidas asju protsendita järelmaksuga soetada, ära lase end rõõmul liiga palju pimestada – ka see on võlg, mis on võõra oma ja tuleb tagasi maksta. Ostu finantseerinud (kiir)laenukontor ei tunne mingit halastust, kui hiljem ükskõik millise tagasimaksega peaks hätta jääma.

Võib ju tunduda, et mis see osamakse ära ei ole, küll hakkama saab. Näiteks 300 eurot on jah kopsakas kohe välja käia, aga 100 eurot kuus – sellega saab ju hakkama?! Praegu, näe, on just allahindlus, saab eriti hea hinnaga – tuleval aastal lubatakse hinnatõuse, vaja ju kohe-kohe-kohe… Ja siis see vana hea petlik tarbimismantra: aga ma tahan seda endale lubada. Et end ükskord ka inimesena tunda! Perele parimat lubada.