TEATRIARVUSTUS | Seeman, Normann, Jõekalda ja nende „Firmapidu“ – esietendusel aplodeeris saalitäis inimesi püsti seistes

Pruugib Henrik Normannil, Sepo Seemanil ja Kristjan Jõekaldal lavale astuda, kui publik end naeruvalmis sätib. Ilmugu nad lavale üksi või kolmekesi. Tõsi, kolmekesi koos tegid nad seda aastaid tagasi, Tallinna pedagoogilises instituudis õppimise aegu. Äsja esietendunud lavastus „Firmapidu“ toob need kolm uuesti kokku. Ning naerumaias publik on siiralt tänulik.

Lugu, millega kolmik lavale tuleb, kõneleb neist enestest. Irooniliselt. Isegi halastamatult. Õhtujuhtimisi on nad kõik teinud, ent mitte kolmekesi ja käsikäes. „Firmapidu“ aga just säherdusest õhtujuhtimisest kõnelebki, kus palgatud on kolm meest korraga. Nõnda satuvadki Normann-Seeman-Jõekalda kitsukesse lavatagusesse garderoobi, igal oma plaan näpus. Peo suudavad nad käima tõmmatagi, kuid siis läheb lugu hapuks. Järgneb kerge peataolek, õrn paanikagi, kuid kogenud meestel on tagataskud kunagi ammu tehtud numbreid täis. Mis sest, et osa neist on pärit ajast, mil kõik kolm pedas näitejuhtimist või telerežiid tudeerisid. Kõik läheb peo huvides käiku. Nii laul, tants kui ka jõunumbrid.