JUHTKIRI | Kui Tallinn tahab tõestada, kui hästi on lood erivajadustega inimeste transpordiga, siis on ju võimalus sedagi elu ise proovida

Teeb kurvaks, kui ka meie suurimas ja kahtlemata võimekas omavalitsuses – Tallinna linnas – on sotsiaalhoolekandega asjad kahtlased. Õhtulehest võib lugeda liikumispuudega inimestele kavandatava sotsiaaltranspordi kärpest, kus senine 190 eurot asendatakse pikka etteteatamist eeldava sotsiaaltranspordiga, alternatiiviks üksnes 65 euroni kuus küündiv taksohüvitis. See ei pruugi aga kohe sugugi sobida, kui inimene tahab aktiivselt ühiskondlikus elus kaasa lüüa – muu hulgas käia ka tööl ja teenida maksuraha. Alati pole tegusal inimesel võimalik oma käike mitu päeva ette planeerida.

Tipptundidel sageli üle koormatud ühistransport pole kahjuks endiselt ratastoolisõbralik. Kõik ei suuda hankida isiklikku autot ega oma alati altruistlikke lähedasi, kellel vaba aega piisavalt.