Kes siin lumel käis? Mine mööda rada viimase jäljeni – selle küljes peab olema ka loom!

Mullu mais õnnestus mul filmida koduaknast karu. Passis õhtu hakul majast nii paarisaja meetri kaugusel orasepõllul. Siis keeras järsu hüppega otsa ringi ja lasi metsa poole galoppi. „Miks. Ta. Nii. Kiiresti. Jookseb,“ hääldas tütar välja kõiki pereliikmeid parajasti kummitanud küsimuse.

Järgmisel päeval läksin isa, vana jahimehega, karu jälgi vaatama. No et saaks sõprade ees kelkida, kui suur ja vana – see tähendab: ohtlik! – loom meie metsatukas kondab. Jalutasime kümmekond korda kogu kraaviserva läbi, ja siis veel pool põldu lisaks. Meie kummikud pressisid oraseridade vahele mullale kenad mustrid, karu rajast polnud aga märkigi. Isegi seda kohta, kus ta ringi hüppas, ei leidnud me üles.

No aga ta ju jooksis siin ometi, mitte ei lennanud. Videotõestus on kah olemas, et me ei näinud kollektiivselt und. Kuhu need jäljed said?