KAS VENEMAA RÜNDAB? | Oleg Samorodni: Moskva jaoks oleks kremlimeelsete võimuletulek Baltikumis parem kui relvastatud invasioon

Oleg Samorodni, publitsist, 6. märts 2024

Viimasel ajal on läinud moodi rääkida Venemaa võimaliku rünnaku eeldatavast ajastusest mõnele NATO liikmesriigile. Loodan, et seda tehakse heade kavatsustega – et mobiliseerida nii lääneriikide avalikkust kui ka poliitikuid totalitaarselt Venemaalt ähvardava ohu vastu. Sellise ohu olemasolu pole mõistlik eitada, kuid Venemaa otsese sõjalise rünnaku perspektiiv NATO riikide vastu tundub endiselt ebatõenäoline.

Kuni Ukrainas jätkuvad intensiivsed lahingud, on see lihtsalt füüsiliselt võimatu, peaaegu kõik Vene armee lahinguvalmis üksused on paigutatud Ukrainasse. Ukraina rindel kannavad Vene väed kolossaalseid kaotusi nii isikkoosseisu kui ka sõjatehnika osas. Hiljutine Venemaa lahingulennukite kaotus on selle selgeks tõendiks. Sellistes tingimustes pole Kremlil lihtsalt sõjalist jõudu, et rünnata ka NATO riike.

See on üks lääneriikide juhtide küünilistest arvutustest. Venemaa peab olema niivõrd kaasatud Ukraina sõtta, et tal ei jääks ressursse relvastatud rünnaku alustamiseks NATO naaberriikide vastu. Lääneriigid varustavad Ukrainat täpselt nii paljude relvadega, et Ukraina armee takistaks Venemaa vägede strateegilist läbimurret Ida-Euroopa NATO liikmesriikide piiridele. Ja samal ajal, kui Venemaa armee on sunnitud pidama kaevikusõda Ukraina ida- ja lõunaserval, suurendavad NATO riigid relvade tootmist ning oma relvajõudude suurust sedavõrd, et tõrjuvad hetkega kõik Venemaa armee rünnakud.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?