EPP PETRONE | Kas soovite, et teie lapselaps oskaks eesti keeles lugeda?

Mõtlen emakeelepäeval ikka meie legendaarsele keelenaisele Helju Valsile. Võib-olla hõljub Helju kusagil siin meie keeleruumis kummitusena ringi ja hoiab kahe käega peast kinni, vaadates, mismoodi inimesed „laigivad“ ja „täägivad“, kasutavad „stoorisid“, „referentse“ ja muud sõnasolki.

Mõtlen neile sõnadele, mida Helju 1990ndatel minu kirjutatud artiklitest keeletoimetajana välja kraapis, ja märkan, kui palju on keel selle ajaga võrreldes muutunud. Kui palju rohkem anglitsisme on nüüd lubatud. Näiteks „rühmast“ on saanud „grupp“, „algupärast“ on saanud „originaal“. Samas mäletan hästi, mida Helju oleks lubanud ja mida keelanud.

Iga aastaga saab taas mõni ingliskeelne slängisõna peavoolukeeleks. Sõnatalguid küll peetakse, aga ilusad loogilised uudissõnad ei lähe kergelt käibesse, kui on juba olemas ingliskeelne vaste. Näiteks öeldakse „QR-kood“, kuigi on olemas ilus eestikeelne „ruutkood“, mis klapiks „triipkoodi“ kõrvale väga kenasti. Me oleme aina enam kinni ekraanides (mis vahel kipuvad „läägima“ ja „kräššima“) ning peaaegu kõik ekraanidega seotud sõnad on ingliskeelsed.