KELLELE KUULUB HÜMN? Advokaadid: põhiseadus kaitseb ka andetuid kunstnikke

Ükski hingelt Eesti patrioot ei kahtle meie riigi eksistentsi ning suveräänsust pühitsevate (riigi)sümbolite olulisuses. See on paljuski sisemine tunnetuslik jõud, mis paneb hümni ajaks oma pead paljastama või perekonna kokkutulekul lipumasti sinimustvalge heiskama. On igati mõistetav, et selliste oluliste sümbolite kallale minek toob kaasa paljude põhjendatud nördimuse.

Hiljuti rullus avalikkuse ees lahti kohtulugu, kuidas üht Youtube’is üldsusele jagatud versiooni meie hümnist on peetud mõnitavaks. Tegu käsitleti kriminaalõiguslikult Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamisena. Nagu otsuse teinud kohtunik ütles, on tegemist ainulaadse juhtumiga, kuivõrd Eesti Vabariigi hümni teotamise eest karistamine leidis taasisesesvunud Eesti õigusruumis aset esimest korda. Teadaolevalt mängis kohtuotsuses olulist rolli Tartu Ülikooli semiootiline ekpertiis, mis sedastas, et lisaks hümnile teotati sellega ka Eesti riiki ja rahvast.

Kuna asjaosalise väitel jätkub kohtusaaga ka järgmistes kohtuastmetes, ei soovi me rääkida konkreetsest juhtumist, küll aga püüame välja tuua laiema konteksti, mis puudutab riigi sümbolite kaitset ja ärgitada sellesuunalist diskussiooni. Artikli autorid pole antud kohtumenetlusega kuidagi seotud ja alljärgnev kajastab vaid isiklikke seisukohti.