KUIDAS SAI TOIDUPANGAST MILJONÄR? Riik külvas Eesti toidupanga rahaga üle, väiksemad tegijad lendavad üle parda

Eraannetustega alustanud Eesti toidupangast on saanud priskete euro- ja riigi toetuste najal abivajajatele toidu jagamise monopol, mille kasumite ja arvelduskontodel lebavate summade kasv tooks sära palgesse igale ärimehele. Kunagiste partnerite hinnangul kasutabki toidupank raha piirkondade ülevõtmiseks.

Toidupanga algus 2010. aastal oli väga ilus. Hollandlane Piet Boerefijn asus vabatahtlike ja väheste eraannetuste toel kaubanduskeskustest peagi riknevat toitu päästma ja vaestele jagama. Lõpuks aga tekkis ikkagi maksumaksja rahast toituv suur süsteem. Partnerid maakondades kardavad praegu ühe erandiga isegi oma nime all Õhtulehega rääkimist, sest neid on hoiatatud.

Kõigepealt said kohalikest iseseisvatest mittetulundusühingutest Tallinnasse loodud sihtasutuse Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti toidupanga pidaja) partnerid, seejärel aga sõltlased, kes ootasid fondilt hädapäraste kulude katmiseks rahaülekandeid – kuni neist osa enam vaja polnud. Rakvere, Tartu ja Valga toidupangad on saanud lepingu lõpetamise teate, sellest leiab nõudmise olla vait ning mitte suhelda meediaga, muidu tuleb teha tegemist maineka advokaadibürooga.