GALERII | „Pärast kontserti pidin paljajalu hotelli tagasi kõndima, läbimärjad ketsid näpus!“

„Kuidas selle Veissoni tantsu ajal käsi hoidma peab – rusikas või mitte?“ Vastu „Suudleva Tartu“ kontserdi algust, kui publik raeplatsile koguneb, on Veissoni meelde tuletamine kohustuslik. Päeval on maha hüütud, et õhtu üllatusesinajaks on 5MIINUST ning rahvas on elevil. Selleks ajaks on päevakangelased lava taga teistele artistidele kiirkoolituse andnud. Et kõik Veissonit vihuksid. Laitmatult. Nii nagu Põhja-Korea õpetab: „Käed rusikas ja randmetest üleskeeratud. Jalad õlgade laiusel, keha pisut ettepoole kaldu ja natuke hullumeelne pilk peab ka silmis olema.“

Rahvast tuleb järjekindlalt juurde. Suudlusalale, otse lava ette, pääsevad üksnes need, kes on end ühissuudlejaina kirja pannud. Neidki on murdu. „Kui kodust välja tulin, et hakata raeplatsi poole minema ja nägin, kuidas massid liiguvad, jõudis mulle kohale, et kõik need inimesed tulevad ju kontserti vaatama – mis nüüd saab,“ naerab kontsertlavastuse lavastaja Ain Mäeots. „Enne polnud aega selle peale mõelda.“ Kus see mõttekoht olla saigi, kui eelnevad päevad lõpututele proovidele kulusid ning unetunde nappis.

Reedese lavaproovi aegu, kui Maarja-Liis Ilus ning Ivo Linna „Kalekee häält“ esitasid, kogunes lava ette kamp noorukesi punkareid. Kõikusid muusika rütmis, filmisid ning vehkisid kätega: „Ivo! Ivo!“ Neid märgati. Ivo lehvitas neile, koguni kaks korda, ning punkarid olid joovastuses. Laupäeval näikse publikut enim erutavat 5MIINUST. Selge see, need mehed ju tartlased. „Nad olid ju Eurovisionil, nad on nii ägedad“ säravad Laura ja Kristel, kes elavad kaasa ka oma sõpradele Shaté tantsukoolist. Noori tantsijaid on sel õhtul laval terve hulk. Üks tublim kui teine.