JUHTKIRI | Vastuoluline reform: apteeke suletakse, kuid samas tahetakse apteekritele tööd juurde anda

Juba neljandat aastat kestev apteegireform on vastuoluline asi. Ühelt poolt on sotsiaalministeeriumis tekkinud idee anda apteekritele laiemad õigused. „Apteek asub reeglina seal, kus inimene elab või töötab, on sageli avatud pikemalt, valveapteegid isegi ööpäevaringselt. Lisaks asub ligi 85 protsendi Eesti elanike hinnangul nende elu- või töökohas ühistranspordiga või jalgsi liikudes kuni veerand tunni kaugusel vähemalt üks apteek,“ põhjendas ministeeriumi esindaja oktoobri algul Õhtulehes.

Teisalt läheb apteekidel aina halvemini – nüüd kirjutab Õhtuleht, et 2023. aasta lõpu seisuga on kahjumis lausa iga kolmas üldapteek. Euroapteegi 20 rohupoest sipleb raskustes koguni 14.

Kuid kas süüdistada saab ainult apteegireformi? Enamik apteeke, mis kinni pannakse, on väike- ja maakohtade omad. Ravimiameti järelevalve osakonna juhataja Liis Prii sõnul peaks apteegil korralikuks majandamiseks olema teeninduspiirkonnas vähemalt 4000 inimest, kuid kinni pandud apteekidel on see arv olnud 600 ringis. Ja kui maakohtades pannakse apteeke kinni, tuleb Tallinna ümbrusse neid juurde.