„Oleme jäänud vaeslapse rolli.“ Elukallidus sööb ära erihoolekande pakkujate motivatsiooni

Suutmatus sõita kaasa palgarallis, rääkimata tõusvatest maksudest, uuristab erihoolekande teenuste pakkujate motivatsiooni, sest juba aastaid on tegutsetud äärmiselt kokkuhoidlikes tingimustes.

„Olukord on selline, et järjekorras on palju inimesi, kes ootavad [erihooldekande]teenust. Nendega tegelevad igapäevaselt tegevusjuhendajad,“ kirjeldas MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste keskuse juhatuse liige Triinu Õispuu põhjuseid, mis ajendasid huvigruppe pöörduma sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond)ja riigikogu sotsiaalkomisjoni poole. Teenusepakkujad tahavad saada aimu, kuidas poliitikud näevad ette riiklike teenuste elushoidmist väikese rahaga. Õispuu kirjeldusel on tegu väga spetsiifilise valdkonnaga, tegeletakse väga haavatavate sihtgruppidega, nagu psüühikahäiretega inimestega. „Me ei saa neid kuhugi ära peita. Stigmat tuleb vähenda, aga ometi jääme riigitasandil vaeslapse rolli.“

Pöördumise taga on mitu asja. Erihooldekandestöötavad inimestega tegevusjuhendajad, kuid järjest tõusvate hindade ja maksudega on tekkinud märgatav kaadrivoolavus ning palju täitmata töökohti. Õispuu sõnul on inimesed liikunud tegevusjuhendaja ametist hooldajaks. Selle taga on hooldereform – riik tuleb inimestele hoolduse eest maksmisel appi ja hooldajatele saab maksa rohkem kui erihooldekande tegevusjuhendajatele.