JUHTKIRI | EKA juhtum: kunstiakadeemial on õigused, aga ka vastutus

Kui puder on söömiseks liiga tuline, siis vanarahvas on targalt soovitanud veidi oodata. Tark suudab aga ka kulpi nii liigutada, et saaks vähemalt sotti, mis siin podiseb.

Umbes nii peaks olema ka juba üle aasta kestnud Iisraeli-Palestiina konfliktiga, mille juured on aastakümnete taguses ajas. Kümnete tuhandete inimeste valu ja kannatused, olgu nad siis pantvangi võetud Iisraeli kodanikud või Gazas pommide all hukkunud palestiinlased, on ka Eestis üha käredamaks muutuva kisasõja relvad. Käiku lähevad igasugused äärmustesse kistud, meelega eriti räigeks aetud väited. Näiteks nagu oleks iga Iisraeli kriitika antisemitism – nii vänge argument on tegelikult väitluse tapmine. Või nagu oleks kõik eestlased pimedad palestiinlaste kannatuste suhtes.

Kumbki äärmus sisaldab teatud määral tõde, ent varjab palju enamat. Üldjuhul räägitakse aga polariseeritult vaid ühe poole kannatustest. Ometigi peaksime teadma, et ükski konflikt pole mugavalt mustvalge.