JUHTKIRI | Käsi peseb kätt ja seadused ei sega

Käsi peseb kätt, ütleb rahvasuu. Ja lisab vahel juurde, et ütlus veelgi piltlikum oleks: „...ja sõber selga“. Vana ütlus ja tuleneb elust enesest. On olnud aegu, kui ei saanudki teisiti – kui sul nõukaajal tutvusi polnud, ei saanud sa midagi. Aga kui olid tutvused, oli elul hoopis teine maik!

See aeg on minevikku kadunud, aga tutvuste võim ja onupojapoliitika huvitaval kombel mitte. Mäletate, mis on JOKK? „Juriidiliselt on kõik korrektne“. Viimane näide pärineb lausa praegusest ajast – et nõutava hariduseta „oma poiss“ riigisekretäriks sokutada, läks valitsuskoalitsioon seaduste kallale, kaotades neist juriidilise kõrghariduse nõude.

Eks onupojapoliitikat on püütud ajada varemgi. Tuleb meelde näiteks juhus, kui mingi ametikoha konkursikuulutuses nõuti ootamatult doktorikraadi olemasolu. Keegi ei saanud aru, miks, aga konks oli selles, et sobivaid doktoreid oli meil siis ainult üks – n-ö oma poiss, kes parasjagu ripakil.