KAKS MEEST, KAKS SAATUST | Mart Soidro: priiust püüdes sai Rüütlist president ja Niklusest „eriti ohtlik retsidivist“

Sattusin nädalavahetusel mõtlema meie kahe suurmehe peale, ajendiks see, et just olid toimunud president Arnold Rüütli riiklikud ja väga väärikad matused Estonias, kui Õhtulehes ilmus artikkel 90aastasest haigevoodist viibivast vabadusvõitlejast Mart Niklusest. Pealkirja all: „Kodulinn minu vangla-aastaid aukodaniku vääriliseks ei pea.“ Kahte nii erineva saatusega inimest on raske raske võrrelda, nad on nagu öö ja päev või tuli ja vesi, kuigi sama põlvkonna poisid – Rüütel sündis 1928. ja Niklus 1934. aastal.

Kui neid üldse miski ühendas, siis see, et Niklus on elanud terve elu ja Rüütel palju aastaid Tartus. Rüütlist sai 2009. aastast ka Tartu linna aukodanik, aga Niklust esitati tunnustuse saamiseks tulutult veerandsada korda. Kuni esitajad lõid eelmise aasta lõpus lootusetult käega. Milleks?

Samas – üritama peab, sest Nikluse võitluskaaslane Enn Tarto hinnati aukodaniku nimetuse vääriliseks alles 12. katsel. Aga enne viimast ponnistust teatas Tarto tülpinult: „Kui tuleval aastal mind taas Tartu aukodaniku kandidaadiks üles seatakse, võtan tõenäoliselt oma kandidatuuri maha. Asi hakkab juba tsirkust meenutama.“ Lõpp hea, kõik hea?