AFGANISTANI HAAVAD | Veteran avameelses intervjuus: meil on liiga palju unustatuid

Rohkem kui 12 aasta jooksul pärast Afganistani missioonilt naasmist pole kaitseväest keegi Venno Tamjärvele helistanud ega küsinud, kuidas tal läheb. „Kodus olles ei mõelnudki ma millelegi. Isegi tulevikule mitte. Aeg seisis ja paljudest asjadest oli ükskõik,“ meenutab ta esimest aastat tsiviilis.

Saarlane Venno Tamjärv (34) läks oma esimesele ja ainsaks jäänud „missile“ Estcoy-13 koosseisus 2011. aasta novembris. Ta tunnistab, et kuus kuud hiljem koju naastes ei olnud ta enam sama inimene.

Järgnes laastamistöö iseenda kallal. Elu põles heleda leegiga, kus mingisugune tuimestav vine pidi pidevalt sees olema. Nädalatest said kuud, kuudest aastad. Kaineid päevi oli nädalas heal juhul mõni üksik. Vennol lihtsalt polnud muid vahendeid oma tunnetega toime tulemiseks.