JUHTKIRI | Ettevaatust, Kremli ajuvamm. Ega sina seda tahtmatult levita?

Kuidas kirjeldada olukorda, kus väljavaated tunduvad ühtlaselt tumedad? Praegu on maailmas üha tõenäolisemaks kasvamas lahendused, mida oleme viimastel aastatel kartnud: Ukraina sõda külmutatakse nii, et osa riigist jääb Venemaale, Kreml jätkab relvastumist ja hoolimata senisest panusest liitlassuhete hoidmisse võime meiegi end ühel hetkel leida väga külma tuisu käest – kui ei tunne Kremli ajuvammi ära.

„Kui 2025. aastal jõutakse sisuliste läbirääkimisteni sõja lõpetamiseks, on kaalul kogu Ukraina tulevik, kuid ka teiste Euroopa rahvaste julgeolek,“ on kirjas kolmapäeval avaldatud välisluure ameti aastaraportis. „Kui sõda Ukrainas lõpeb Venemaa jaoks soodsatel tingimustel või sõjategevus külmutatakse, siis on peaaegu kindel, et Eesti piiridel saab olema alaliselt rohkem Venemaa relvajõudude üksusi kui enne 24. veebruari 2022.“

Raporti järgi on Venemaa ja Eesti suhted halvad ja meie idanaaber käsitleb meid vaenuliku riigina. Läbivaks jooneks on endiselt venekeelse elanikkonna mõjutamine enda huvides ning katsed ühiskonnas valitsevaid lõhesid suurendada.